Nutikas peni

Koera tervitus

ekool
Postitas Margit @ 07.04.2008 07:45, muudeti 10.04.2008 10:19.

Koera hea käitumise eelduseks on see, et koer teab kodus kehtivaid reegleid: mida tohib ja mida mitte. Reeglid teeb ja neid järgib karja juht – inimene.

Kui kutsikas on juba mõned nädalad kodus olnud, soovitaksin temaga minna kutsikakooli, kus jagatakse teadmisi koera koolitamisest ja sotsialiseerimisest. Kutsikakool ei peaks olema vaid koht, kus kutsikad saavad omavahel mängida.

Enne kutsikakooli valikut on mõistlik esmalt uurida, mida ühes või teises kutsikakoolis tehakse. Kui kutsikakoolis pakutava kohta ei leia infot internetist, saab helistada ja küsida koolist või otse koolitaja käest. Paljudes kutsikakoolides õpetatakse, kuidas panna koera istuma, lamama, omaniku juurde tulema jne. Osades koolides selgitakse sellele lisaks ka igapäevaelus hädavajalikke asju. Koer, kes oskab „istuda ja astuda” ei pruugi veel teada, kuidas kodus peaks õigesti käituma, seega on sõnakuulekus ja kodune koolitus erinevad asjad, mis aga teineteist kindlasti täiendavad.

Koer hüppab inimese najale

Reeglina avastab algaja koeraomanik mingil ajal, et koeral on harjumus inimeste najale üles hüpata. Tavaliselt hakkab see koeraomanikku häirima siis, kui kutsikast on juba noor koer saamas ehk vanuses üle poole aasta.

Esmalt tuleb selgeks teha põhjus, miks koer nii käitub ja siis välja selgitada, kuidas seda lõpetada. Suur osa koera käitumisest on pärit hundilt, nii ka hüppamine.

Igale lahkuminekule järgneb taasühinemine. Hundikarjast lahkuvad reeglina kõrgemal positsioonil olevad hundid, kes käivad jahil. Taasühinemine on üks tähtsatest rituaalidest hundikarjas, mille käigus nii tervitatakse ja kui uuendatakse/tuletatakse meelde karja reeglid.

Taasühinedes tervitavad madalamal positsioonil hundid karja tagasi pöördunuid lakkudes nende koonu (sellega näidatakse austust oma juhi vastu). Juht laseb ennast hetke tervitada, siis aga pöörab pea ära ja näitab oma kehakeelega, et „aitab nüüd, vajan ma oma ruumi, ärge tülitage mind”.

Hundikutsikad tervitavad palju emotsionaalsemalt, hüpates üles, et vanema hundi koonu limpsida. Vanem hunt keerab pea eemale, selgitades, et tervitada tuleb rahulikult. Vanem hunt ei karista ega pahanda ega jäta kutsikaid üksinda mitte kunagi selle eest, et need on emotsionaalsed. Samuti ei hakka vanem hunt kunagi kutsikatega tervitamise ajal mängima. Nii õpivad kutsikad tervitamise rituaali.

Sama peaks olema koerakutsikaga inimkarjas. Kui „oma inimene” tuleb koju või on kutsika juures siis, kui viimane ärkab, jookseb kutsikas kohe juurde, et tervitada. Sageli pöörab ka inimene ise oma näo koera poole, et kutsikas saaks teda nuusutada ja lakkuda.

Siit algabki õppetund tervitusest. Kui kutsikas on väike, ei ole selline musitamine ja kallistamine probleem, kui aga koer kasvab suuremaks ja saab vanemaks, hakkab algul armsana tundunud käitumine tüli tegema. Selleks, et sellise ebameeldiva harjumuse tekkimist vältida, tuleb koerale esimesest päevast õiget tervitust õpetada.

Kutsikaga kohtudes tuleb rahulikult käituda, mitte tema poole kummarduda, mitte võtta teda sülle, mitte vaadata talle otsa. Peab rahulikult ootama, kuni kutsikas rahuneb ja alles siis temaga suhelda ning teda tervitada. Alati, kui koer hüppab (kutsika puhul ei ole see ju inimeste jaoks veel tavaliselt probleem), keerake talle selg ja ärge tehke temast väljagi. NB! Soovimatu käitumine tuleb alati jätta tähelepanuta!

Koju saabumine ehk siis karja taasühinemine ei tohiks olla suur ja tseremoniaalne sündmus. Küll aga ikkagi oluline sündmus. Iga kord, kui lasete koeral enda najale üles hüpata või kutsute ta tervitusele vastates mängima jne, annate te koerale karjahierarhia osas vale signaali. Sellega süveneb emotsionaalne tervitusrituaal, mis hiljem võib osutuda suureks probleemiks.

Sama oluline on kutsikale varakult õpetada, et külalised ei tule mitte talle, vaid teile. Seega paluge külalistel kutsikast mitte välja teha, vaid rahulikult sinna minna, kuhu te nad suunate. Mõne aja möödudes, kui koer on rahunenud, kutsuge ta külaliste juurde ning siis võib temaga suhelda.

Sellised käitumisnorme rahulikult kutsikale tutvustades ja ise neid järgides on suur eeldus, et koer ei hakka inimeste peale hüppama.

Kui aga tegemist on juba täiskasvanud koeraga (aastase või vanemaga), on tegu juba kinnistunud halva harjumusega, millest lahtisaamine vajab palju suuremat pühendumist. Kui koeraomanik ise probleemi lahendamisega hakkama ei saa, tuleks kindlasti pöörduda spetsialisti poole.



Kommentaarid [0]:


Kommenteeri artiklit:

Nimi
Kommentaar
üks pluss kaks = <- palun kirjuta siia tehte vastus numbrina

 


Creative Commons License Kodulehel olevaid materjale on lubatud kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel tingimusel, et on ära toodud viide allikale.